Tapa sõjaväelinnakus liitlasvägede suurendatud kohaloleku avatseremoonial osalenud Riigikogu esimehe Eiki Nestori, riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso ja väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tõstavad liitlased Eesti kaitsevõimekust.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on liitlasvägede Tapal viibimise mõte selles, et ühelgi riigil ei tekiks soovi Eestile kallale tungida.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso lisas, et briti ja prantsuse kaitseväelaste viibimine Tapal mõjutab ka Eesti kaitseväelasi, kellel pikendatakse välilaagreid. Tapa sõjaväelinnakus käib hetkel aktiivne ehitus, et kõik mugavused nii Eesti kaitseväelastele kui ka liitlastele oleks tagatud.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni väitel on meie kaitseväelastel liitlastelt palju õppida. Nende tulek Eestisse ei tähenda tema sõnul aga sugugi seda, et meil oleks täna julgeolekupilt oluliselt kehvem kui aastaid tagasi.
Riigikogu esimees Eiki Nestor, riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning mõlema komisjoni liikmed osalevad täna liitlaste suurendatud kohaloleku avatseremoonial Tapa sõjaväelinnakus. Eesti, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Prantsuse ning Taani kaitseministrid sõlmivad poliitilise deklaratsiooni. Tseremoonial osaleb Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Tapale saabus 1200 kaitseväelasest koosnev liitlasvägede lahingugrupp sel kevadel. Ühendkuningriik panustab gruppi umbes 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantslased teenivad Tapal kaheksa kuud, neid vahetab välja taanlaste üksus.

свернуть