Artur Alliksaare luuletus "Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma"

Saad korra rüübata, kui algab lahtumine.
Käest puruks kukub kilgendav kristall.
Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine,
ja uhmjat udu ujub pahinal.
Hing kaugust kirgab veel, kui algab ahtumine
ja piksed pimenevad kahinal.
See, mis meid ligindab, on lahkumine.
Öö. Uni. Õli vaikib tahi all.
Et elujõud on ulmamahtumine,
ei enam meelde tulegi vist tal...

свернуть